lumeraskus

All posts tagged lumeraskus

Katusekatte või -tööde maksumust saab vaadata kui hädapärase olukorra päästmist või siis hoopis kui täispaketti, mille tulemusena sünnib funktsionaalne katuselahendus.

Viimane lähenemine kindlustab selle, et maja ei ähvardaks piksenooled, lumerohked talved ega jääpurikad. Ka korstnapühkimine muutub oluliselt lihtsamaks.

Sademete süsteemid

Rennide ja torude kaudu kindlasse paika juhitud vesi ei määri, ei riku tilkudes seinu ega jää seisma hoone soklisse, kust on lihtne tee vundamendi alla. Rennidega on asi lihtne, lihtsalt tuleb jätta võimalikult vähe liitmekohti mida mööda vesi võiks alla nirisema hakata.Kindel nõue on renn kinnitada sarikate külge mitte lootma jäädes mõnele lauale, mis ei pruugi suure vee puhul vastu pidada.

Räästate juures on kindlasti tähtis kasutada kahepoolset tsingitud metalli, sest rooste on kiirelt tekkima ajale mis on peaaegu alati niiske. Mida Eesti kliimas kasutada ei soovita, on maapealse vihmaveetorustiku kinnine ühendamine maa-aluse drenaažiga. Suletud torustik külmub kinni talvel ning seda on võimatu puhastada. Sellise lahenduse puhul on kindlasti hea mõte paigaldada soojendavad kaablid.

Lumepiire

Mõtlema peab ka lumetõketele. Tõkke ülesanne on peatada katuselt alla libisevad lumekamakad mis allolijaid vigastada võiksid. Tähele tuleks panna ka seda, et kui katus on eritasapinnaline, siis on ka vaja lumetõket, et allpool olev katus ei saaks kahjustada. Asukoht katusel peab olema selline, et kui lumekoormus sinna langeb, siis seda kandma jääb kandesein.

Hea lahendus näeks välja selline, et kui on kerge lumesadu ja sulailm siis lumi pääseb tõkke alt läbi ning libiseb otse üle räästa alla. Selleks sobivad torudega lahendused või lumetõkkeaiad. Samuti on ülioluline, et lumetõke ei oleks kinnitatud niisama plekk katus laineharjadele, vaid kindlalt plekilaine põhja ja roovidesse.

Lumetõkete paigaldamine ei vabasta majaomanikku paraku lõplikult lume lükkamise „mõnudest”. Alati on soovitatav suurem lumi katuselt alla lükata.


Välgunool

Pea igal suvel põleb mõni elu- või tootmishoone Eestis maha pikselöögist tekkinud tulekahju tõttu. Piksekaitsesüsteemi paigaldamine on kahe otsaga ettevõtmine: ühtpidi tagab toimiv ja korrektne süsteem ohutu maanduse, kuid väiksemagi eksimuse korral paigalduses (ebapiisav maandustakistus, kehv või katkendlik ühendus maanduskaabli ja katusetarvikute vahel) võib süsteem ise kujutada endast ohuallikat. Seetõttu on erakordselt oluline kasutada piksekaitse lahenduste korral sertifitseeritud tooteid ja kutsetunnistusega paigaldajat. Ka päikesepaneelide puhul oleks kasulik katusele lasta vaid omaala asjatundja!

Mõelgem ka korstnapühkija turvalisusele

Plekk-katus on libe ja juba 15-20-kraadise kalde korral on sellel liikumine julgestusvahenditeta ohtlik. Mõistlik oleks katusele paigaldada redel ja ümber korstna kindel platvorm.

Oluline on kontrollida, kuidas käiguteed ja redelid katusele kinnitada. Tootja annab kindlasti vastuseid sellele kui palju mingi toode raskust suudab taluda. Katustel kasutatavatele käiguteedele laienevad mitmesugused normid, mis määravad, milliste kruvidega ja kuhu tuleb paigaldada kinnitused, tootja juhendites määratakse suurim lubatud kinnituste samm.

Läbi tasub ka see mõelda kas redel katusele pääsemiseks kinnitatakse räästa alla või on see fikseeritud seina külge, et on võimalik kohemaid katusele ronida. Väga kõrgete korstende puhul kasutatakse turvakaari mis toetavad seljatagust.

Oled kuulnud?

Eramajades kehtib reegel, et kütteseadet on võimalik puhastada aga iga viie aasta tagant on nõutav niiöelda paberitega korstnapühkija sertifikaat tuleohutuse kohta.

Seaduse jõustumisest on tänaseks möödas 5a. Nii peab kõigis majades olema käinud juba paberitega korstnapühkija, et hinnata kütteseadme seisukorda. Kui pole veel jõutud korstnapühkijat kutsuda, siis peab see olema tehtud kiires korras.