Kas kaalute uue küttesüsteemi paigaldamist enda koju? Kui teie põhiline eesmärk on paigaldada efektiivne ning energiasäästlik süsteem, siis võiksite kaaluda infrapuna küttesüsteemi paigaldamist. Küsimus on arvatavasti aga nüüd selles, kuidas see süsteem üldse töötab ning kas see aitab teil kokku hoida raha ning energiat?

Infrapuna küttesüsteemi tuntakse ka kui soojuskiirgus küttesüsteemi. Erinevalt teistest küttesüsteemidest, kasutab see süsteem elektromagnetilisi laineid, et tekitada soojust. Kui see süsteem on käima lülitatud, siis hakkavad soojuslained liikuma üle terve toa. Kuid soojust ei genereerita enne, kui need lained puutuvad kokku  mõne tahke pinna või esemega – näiteks seinad, inimesed, mööbel.

See on ka üks peamisi põhjuseid, mis tekitab esialgu segadust. Kui te olete paigaldanud infrapuna küttesüsteemi, siis võib teile tunduda, et teie toatemperatuur on madalam, kui tavaliste küttesüsteemide abil saavutatu. Või vähemalt näitab seda teie termomeeter. Trikk on aga selles, et teie termomeeter ei tea, et soojust tekitatakse alles kokkupuutel. Inimesed on täiesti võimelised tunnetama soojuse tekkimist ning tajuvad mõnusat ja mugavat sisekliimat.

Ainulaadne süsteem

Selle ainulaadse võime tõttu tekitada sooja alles eseme või pinnaga kokku puutudes, on infrapuna küttesüsteeme võimalik kasutada selleks, et teha soojust erinevates tsoonides. Energia suunatakse ainult nendesse piirkondadesse, kus on vaja sooja tekitada. Teisisõnu suudab see süsteem juhtida sooja just sinna, kus on inimesed ning ei küta tühja ala. See aga omakorda hoiab kokku energiat.

Tõhus ja kokkuhoidlik

Infrapuna küttesüsteemi energiatõhuhus sõltub mitmest erinevast mõjutajast. See, kuidas infrapunasüsteemid töötavad, on juba iseenesest boonuses. Kuid ka teised tegurid nagu see, kuidas soojust juhitakse läbi elamise, on äärmiselt oluline. Näiteks omab väga suurt rolli ka soojustamine, mis on tähtis soojakao vältimiseks. Korraliku soojustamise abil saavad maja solevad esemed sooja endas hoida oluliselt pikema aja vältel ning seega vähendada ka infrapunasüsteemist sõltumist.

Ka aknad mängivad olulist rolli. Kui teil on madala kvaliteediga aknad, mis ei hoia kinni sooja, siis kasutate te rohkem energiat selleks, et soojust genereerida, sest see kaob läbi akende pidevalt majast välja. Kui te kombineerite kõik need tegurid infrapuna küttesüsteemiga, siis võite te küttekuludelt kokku hoida isegi kuni 40%. Lisaks kokkuhoiule tuleb märkida, et infrapuna küttesüsteem on maailma kõige puhtam ja keskkonnasõbralikum süsteem, sest see ei põleta mitte midagi ning ei eralda ka süsihappegaasi. Kõik, mida te teema peate, on keerama lülitit ning masin hakkab tootma elektromagnetilisi laineid. Lisaks sellele on ka soojus kohene. Ei ole vaja oodata, millal soojus tekib ning üle terve maja levima hakkan nagu tavaliste küttesüsteemide puhul. See on võimalik seetõttu, et kui soojus on juba tekitatud, siis pead sa tavasüsteemi puhul ootama, millal see torude või ventilatsioonisüsteemi kaudu majja laiali kantakse, kuid infrapunasüsteemi puhul jääb selline ooteaeg ära, sest elekrtomagnetilised lained levivad oluliselt kiiremini. See tagab aga selle, et tunnete ennast kodus soojalt ning mugavalt oluliselt kiiremini.

 

 

 

Kui soovite enda küttesüsteemis läbi viia muudatusi, siis võimaldavad maakütte võimalused teil tagada kodus mugav temperatuur ilma, et peaksite välja  käima suurt hulka raha elektri eest. Maaküttega on võimalik nii emalut kütta, kui soojemal perioodil ka jahutada. Selline süsteem toob teie koju mugava sooja ning vajadusel ka stabiilse jaheduse ning lisaks sellele saate te piirata ka kütmise kahjulikku mõju loodusele. Oluline on vaid eelnevalt kindlaks teha, et tei oleks olemas piisav hulk rahalisis vahendeid, et investeerida maakütte süsteemi. Kuigi esialgne investeering on üsnagi suur, siis pole mõtet muretseda, kuna see tasub kindlasti end ära üsna kiiresti ning kestab aastakümneid.

Kütmine ja jahutamine

Uskuge või mitte, aga maakütte baasil kütte ja konditsioneerisüsteemid, mis on tänapäeval turul saadaval, on juba viidud maksimaalse tõhususe tasemeni, mis tagab parima võimaliku kütteefektiivsuse teie kodus ning ka minimaalse kahju keskonnale. See tähendab, et teil on vaja leida ainu korralik küttesüsteeme paigaldav firma, mis paigaldaks vajalikud süsteemid ning teostaks ettenähtud ehitustööd teie eest. Võite rahulikult võtta, sest kui te juba kohrd olete investeerinud maakütte süsteemi, siis saate te sellest süsteemist kasu lõigata pikki aastakümneid.

Süsteemi ülesehitus

Maakütte süsteemide hulka kuuluvad maa-alused torud, mis on ühendatud majas asuva küttesüsteemiga. Kuna maapind on talvel oluliselt soojem, kui õhk, siis on ka torustikus asuv õhk selle võrra soojem ning soojuspumba abil transporditakse see soe õhk teie koju. Suvel on aga maapind jahedam, kui välisõhk ning konditsioneer toob teie kodus oleva sooja õhu maakütte torustikku ja jahutab selle maha. On olemas mitmeid erinevaid süsteeme, kuidas maakütte torusid paigaldada, seega on mõistlik, kui paklkate professionaalid, kes annavad nõu ning ütlevad, millist süüpi süsteem teie majapidamisse kõige paremini sobib.

Paigaldus

Enne, kui asute maakütte süsteemi paigaldama, peate olema kindel, et teie elukoha lähedal on olemas firma, mis tegeleb maakütte paigaldamise ja hooldamisega. Enamasti paigaldavad ettevõtted teile küttesüsteemi ning pakuvad ka võimalusi hooldustöödeks ning parandustöödeks, kui selleks peaks vajadus tulema. Kui teie lähedal ei asu maaküttega tegelevat firmat, siis võib teile kaugemalt palgatud töömehe töö oluliselt kallimaks minna, sest peate tasuma ka transpordikulusid.

Investeering tulevikku

Tuleb tõdeda, et maaküttesüsteemid on esialgu üsna kallid, kuid kasutuskulude poolest on maaküte üks soodsamaid. Maakütte süsteemid kasutaavad oluliselt vähem elekrit, kui näiteks teised õhkkütte süsteemid. Seega võimaldab maakütte kasutamine teil saada kasu õhkküttesüsteemidest ilma, et peaksite tasuma suuri elektriarveid. See võimaldab teil regulaarselt kokku hoida energiaarvetelt ning te saate need summad kasutada olulisematele investeeringutele enda kodus.

Kui hakkate enda vannituba renoveerima ning uuendama, siis esimene ning kõige olulisem töö, mis tuleb korralikult teha, on torutööd. Selle töö jaoks on kindlasti vaja palgata elukutselised töömehed, sest kui toritööd teha hoolimatult ning lohakalt, on tulemuseks see, et peate mõne aja pärast terve vannitoa remondi uuesti ette võtma. Seega, parem investeerige esialgu rohkem ning säästke end edasistest probleemidest. Vannituba ning vann on üks olulisematest osadest teie kodus, seega soovitame vannitoa kujundamisele pöörata eriliselt palju tähelepanu.

Renoveerimise eelised

Enda kodu ümberkujundamine on väga efektiivne viis selleks, et kaasajastada enda elamist ning tagada ka see, et kodumasinad saaksid mõistliku aja tagant uuendatud ning välja vahetatud. See pakub teile ka võimaluse enda kodule uue ilme andmiseks ning moodsate ja kaasaegsete lahenduste kasutamiseks. Tänapäeva maailmas toimuvad igasugused uuendused ning paremate lahenduste leituamiseks pidevalt ning tehnoloogia areneb üllatavalt kiiresti. Seetõttu on mõistlik enda kodumasinaid aeg-ajalt uuendada, ety saaksite kasu lõigata uutest ning efektiivsematest süsteemidest ning lahendustest, mis on loodud. Üks olulisemaid osi igas vannitoas on dušinurk ning on väga oluline valida endale sobuv süsteem ning tellida ka korralik paigaldus, et võtta maksimum pakutavatest võimalustest. Kõige olulisem on, et teie majapidamises asuv torustikusüsteem oleks puhas ning hästi hooldatud, et tagada sujuv ning taksitstustevaba vee vool. Vee voolus on kasutusel arvestatava tugevusega surve vaid siis, kui torud ei taksita vee voolamist. Dušid vajavad korralikuks toimimiseks piisavalt tugevat veesurvet.

Termostaadid

Duši veesurvet on samuti võimalik kontrollida ning see omakorda muudab duši all käimise kogemust. Paljudes maailma paikades kogutakse vett kokku ning jagatakse laiali teatud kindlal temperatuuril, et hoida ära õnnetuste tekkimist. Kui tei olete dušisüsteemile installeerinud lisaks ka termostaadi, siis see aitab kohandada veetemperatuuri ning ühtlasi hoida kokku ka energiakuludelt. Kuumad dušid võivad põhjustada ülemäärast ülekuumenemist ning lõppeda nahakahjustustega ning suuma vee segamine külma veega hoiab loomulikult sellised õnnetused ära. Ühesüsteemsed seadmed on võimalik ühendada dušiotsikutele ning sellega tagada vee temperatuuri automaatne reguleerimine. Teised kodu osad nagu kraanikausid köögid saavad samuti kasu lõigata taolistest vee temperatuuri reguleerimise süsteemidest. Termostaadid on ohutud seadmed selleks, et reguleerida vee temperatuuri ohutult ning energiat säästval moel.

Kogenud torumehed paigaldavad termostaatidega veesegistis kindlalt ning tihedalt, mis tagab teile suurepärased tulenmused ning võimalikult hea töökindluse, et saaksite mõnusat ja sooja vett nautida. Kasutatakse ka vahast termostaate, mis on efektiivne toimima kiire vee sulgurina, kui vesi hakkab muutuma liiga külmaks või liiga kuumaks tagades seega normaalse veetemperatuuri. Sellised lahendused sobivad eelkõige kliimasse, kus võib esineda ekstreemselt külma või sooja ning võimaldab teil hoolimata välistingimustest, nautida mõnusat ja sooja dušši. Termostaadiga segistid võivad olla ühendatud ka  veemahutite ja paakideks ning need aitavad reguleerida ka ladustatud vee temperatuuri.

Seega, selleks, et te saaksite kõiki neid kaasaegseid mugavusi nautida, peate esmalt palkama korraliku torutööde firma, kes suudab kõik vajaminevad tööd ära teha nii, et hiljem ei oleka vaja enam midagi ümber teha.

 

 

Kodu soojustamise protsess on sobilik mistahes kohale teie kodus, mis on vastuvõtlik soojakaole. Olgu soojakao kohtadeks siis pööning, põrandad, aknad või uksed, igal juhul tuleb tuuletõmbus isoleerida sobivate soojustusmeetodite ning vahenditega. Isegi, kuide kasutate õhskoojuspumpasid, kipub  kulukas ning kunstlikult soojendatud õhk laiali haihtuda, kui teie kodu ei ole korralikult soojustatud.  Kui soojustusmaterjale on lisatud õiges koguses, siis see hoiab ära soojuse loomuliku omaduse liikuda soojemast kohast jahedama poole. Samamoodi hoiab korralikult soojustatud maja ka väljastpoolt tulevat kuuma eemal. See, kui palju soojustust on teie kinnisvarale vaja lisada, sõltub igast eramust eraldi ning loomulikult ka kliimast, kus maja asub. Kas teie teate, kui palju soojustamist teie maja vajab?

Soojustuse mõõtmine

Igal koduomanikul on vaja kindlasti otsustada, millist süüpi soojustamist ning mis mahus ta vajab. Parim võimalik viis selle teada saamiseks on helistada elukutselistele soojustusega tegelevatele firmadele ning telida energiaaudit. Nemad viivad läbi maja põhjaliku mõõdistamise ning hindamise, mille käigus tuvastatakse kõik kohad, kus on tekkinud tuuletõmbus ning kust maja oma soojust kaotab. Mistahes tüüpi soojusutuse efektiivsust mõõdetakse kasutatava materjali soojapidavuse väärtuse kaudu (R-väärtus), mida arvutatakse siis iga sentimeetri kohta materjali paksusest.

Soojapidavuse väärtused erinevad kliimati ning ka ehitise ülesehituse osas. Mõõdukalt soojas kliimas peaks olema sobiv hulk soojustust seinas ja põrandates vastav R-11-le, kuid näiteks pööning soojapidavuse näitaja peaks olema R-19. Veidi külmema kliimaga piirkondades peaks aga olema R-19 soojuspidavuse näitaja piisav seintele ning põrandatele, kuid R-30 pigem katusele. Külmas kliimas on näitajad veelgi kõrgemad, ulatudes R-19st seinte ja põrandate puhul, kuni umbes R38 kuni R49-ni lagede ja pööningupiirkondade puhul.

Selleks, et arvutada vajalik kodus kodusoojustamise materjali olemasolevale soojustusele lisaks, peate te esmalt lülitama hoonest välja elektri. Samuti oleks vaha lahti ühendada elektripistiku kate ning pista traadist riidepuu tekkinud avausse. Riidepuu abil saate te mõõta, kui palju sügavust on seinas, et paigaldada soojustust antud kohta. Samal ajal saate te ka ülevaate, milline soojustusmaterjal on teie majja juba paigutatud, tõmmates riidepuuga väikese osa soojustusmaterjali august välja.  Loomulikult võite helistada ka majade soojustamisega tegelevasse firmasse, kes saadab kohale enda tehniku ning teeb kindlaks, milline soojustus teil juba on ning mida veel juurde vajate.

Maja ehitamine ei ole lihtne töö ning laed ja katused on kaks väga tüütut tööd ühele ehitajale. selleks, et ehitada korraliku soojustatud ja vastupidavat elamut, peab ehitaja lõpetama armatuuri, põikpuu ja kattekihi. Nende jaoks, kes ei ole tuttavad terminitega armatuur ning põikpuu – armatuur on horisontaalne tahvlilaadne asi, mis ulatub üle rea, samas kui põikpuu on lae kõige sisemine osa ning katuse kõige alumine kiht.

Põhilised terminid

Armatuur on reeglina maha see osa, mis hoiab üleval vihmaveerenne. Põikpuu on kiht, mida te näete laena või selle kihina, mis puudutab ülemisi köögikappe. Neid võib leida ka treppide kohal või korstende mõlemal küljel. Nüüd, kui te olete tuttavad kahe esmapilgul üsna tehnilise katuse ehitamise terminiga, siis te peaksite saama infor ka kattekihi kohta. Kattekiht on majale niiöelda lisa. See ei ole igal majal hädavajalik, kuid võib teha imet, kui see on katuse konstruktsioonile lisatud. Eriti veel vihmakaitse kate,  mis on olnud läbimurre ehituses alates 1940ndatest aastatest.

Vihma kattekiht leiutati Norras ning sellel on mitmeid teaduslikke eeliseid võrreldes küikide teiste ehituslike kaitsesüsteemidega. Vihmatõkke katet võib kirjeldada kui kaitsekilpi, mis varjab vihma eest  ära ehitusmaterjalid nagu tsement ja telliskivid. Tellised ja tsement imevad endasse palju vett, kui nendele pole lisatud vajalikku kaitset. Oma poorse ehituse tõttu imavad need materjalid endasse palju vett, mis veeib lõpuks sellele, et maja konstruktsioon hakkab tasapisi laguema. Lõpuks tekivad sentesse ning katusesse praod ning ühel heal päeval annab kogu konstruktsioon järele ning see võib elanikele väga ohtlikuks saada.

Kaitsematerjaliga võib kaitsta igasuguse struktuuriga seinu ja katuseid. Olgu see siis väikeelamu või suur pilvelõhkulja – kattematerjaliga saab kaitsta igasugust ehitist hoolimata tema omapärasedt või suurusest. Seetõttu on selle kattematerjali tehnoloogi loodud selliselt, et veeaur, mis kattematerjali alla tekib, aurustuks ära piisavalt kiiresti ning ei jääks einte struktuuri kahjustama. Lisaks selle kaitvale omadusele on vihkamaitsekatet võimalik tellida ja piisavalt huvitava välimusega ning veetlevate värvide ning mustritega, mis lisab kaitsvale funktsioonile ka esteerilise väärtuse.

 

Piirde otstarve on aia varjamine tuule või kõrvaliste pilkude eest, kuid ka lihtsalt tinglik märkimine, et „Siin on minu maa.” Kui aga teha piirete valimisel vale otsus, võib kasu asemel tõusta hoopis kahju – aia äärde istutatud taimed võivad kärbuda või mädaneda, lisaks võib õuele tulla pöörisena tuul – ning kogu tervikpilt ongi kadunud.

Vanal ajal oli lihtne

Vanasti kasutati õueala piirajana oma metsast tasuta saadud vitstest punutud tara, peenrapiiretena lihtsaid lahendusi painutatud pajuokstest. Tänapäeval on lood aga teised ning valikud hoopis mitmekesisemad. Piirete materjali ja tegumoe valimisel tuleb sageli lähtuda kõrvalolevate naabrite olemasolevast aiast ja detailplaneeringus kehtestatud arhitektuursetest miljöönõuetest. See võib ära määrata piirde materjali, kõrguse ning ka tegumoe. Üks on aga kindel – heade ja kestvate piirderajatiste saladus peitub projekteerimise ja ehituse usaldamises kogenud spetsialisti kätte.

Millist materjali valida?

Materjalivalik on piirdeaia ehitamiseks üsna mitmekesine, kuid spetsialistide sõnul tasuks vältida plankaia ehitamist. Parem variant on poolplankaed, kust õhk käib läbi ega teki tuulepööriseid, ja paarisentimeetriste vahedega tavaline lippaed, mis pakub piisavat varju nii võõraste pilkude kui tuiskude-tuulte eest. Kui puidust piirete aiapostid on kivist, võiksid need järgida näiteks sillutise või hoone esikülje stiili, et üldpilt ei muutuks liiga kirjuks. Oluline on, et kodu välisruumi piirded sobiksid kokku majaga, mida nad ümbritsevad. Kindlasti peab arvesse võtma ka tulevikus plaanitavat pinnase täitmist või teekivi paigaldust. Piirete paigaldamisel on maapinna reljeef väga tähtis, kuna aed tuleb sobitada selle järgi. Maapinna reljeefist on näha kõik künkad, lohud ja kalded. Vastavalt sellele on vaja aia detailid joonisele panna. Pikaajaliste kogemustega projektijuhid oskavad joonestamisel arvestada kõiki pisidetaile ja eripärasid.

Lisakulutused

Piirete rajamisel tuleb kindlasti arvestada ka nende edasiste kulutuste ning hooldusvajadusega. Väga populaarseks on saanud puitpiirded, mis sobituvad ühtviisi hästi nii vana talumaja kui uue elamurajooni modernse miljööga. Traditsiooniline puitaed pakub privaatsust, turvalisust ja kaitset liiklusmüra ning tolmu eest. Peale eelnimetatud väga positiivsete omaduste ja soodsa hinna kaasnevad puitpiirdega aga ka mõned ohud, millega on mõistlik seda planeerides arvestada.
Talvel kogub puitpiire enda taha suuri hangi. Maapinna temperatuuri tõustes hakkab lumi altpoolt sulama, kuid ülemised lumekihid vajuvad alla ja muutuvad tihkemaks, haakudes aia väljaulatuvate detailidega. Kui aiapaneel on tugev, annavad järele postikinnitused – aiaelement vajub seni allapoole, kuni toetub maapinnale. Kahju pole väga suur, kuid ette tuleb võtta tüütu remont. Halvemal juhul ei pea konstruktsioon aga lume raskusele vastu ning puruneb. Teine oluline kuluartikkel on puitaia värvkate – selle eluiga ei ole väga pikk. Puhtas linnalähedases keskkonnas võib arvestada, et 5–6 aasta järel tuleb aed üle värvida. Mida saastunum keskkond ning mida lähemal sõiduteele, seda kiiremini autorataste alt paiskuv tolm, soolasegune lörts ja pori värvkattele ladestuvad ning piirde välimuse rikuvad.

Järelhooldus on tähtis

Igal juhul tasub puitpiirde kasuks otsustamisel vaim, värv ja pintsel valmis panna – laudis vajab kena väljanägemise säilitamiseks oluliselt rohkem hoolt ning tähelepanu kui metall-, sepis- või kiviaed.
Metallist piiret on tänapäevaste pinnakatetega oluliselt lihtsam keskkonnamõjude eest kaitsta kui puitu. Isegi juba roostetanud aia jaoks leiab poodidest spetsiaalseid värve, mis tuleb kanda tavalise pintsli või värvirulliga otse roostes pinnale.

 

Korteriremonti tegema hakates tuleb lisaks põrandatele, lagdele, seintele ja uuele mööblile tihtilugu mõelda ka uute uste soetamisele. Valikuid on mitmeid, kuid kõik need ei pruugi alati sobivaks osutuda. Ukse valik sõltub loomulikult kliendi rahakoti paksusest, kuid kindlasti on vaja välja selgitada ja erinevate uste kvaliteedinäitajad ning kasutusalad. Mitte iga odav uks ei sobi igale poole paigaldamiseks.

Uste tootjaid ning müüjaid on palju ning pakkumises on väga erinevaid tooteid, mis peaksid rahuldama ka kõige nõudlikuma kliendi soovid. Samas kliendile, kelle soovid ei ole nii erilised ning, kes soovib lihtsalt osta ust, võivad need valikud osutuda liialt kirjuks ning teha otsustamise isegi keerulisemaks.

Esmalt tuleks enda peas välja mõelda summa, mida ollakse valmis uste peale kulutama. Kui umbkaudne eelarve on teada, siis on võimalik juba suur hulk ebasobivaid ning liialt kalleid variante ellimineerida ning valikusse jääb oluliselt mõistlikum kogus tooteid.  Samas teeb see ka müügimehe töö lihtsamaks, sest ta ei pea nägema vaeva kallite ja eksklusiivsete uste pähemäärimisega inimesele, kelle finantsilised võimalused on piiratud.

Teiseks oluliseks ettevalmistuseks on vaja ära teha mõõtmine. Oluline on teada oma kodu uste täpseid mõõte. Sobiva mudeli leidmisel on see teadmine oluline, sest näiteks 110cm laiale ukseavale ei ole võimalik paigutada kahepoolset ust. Ukse mõõtudest sõltub tihtilugu ka see, millise mudeli kasuks on võimalik otsustada, sest mitte kõiki mudeleid ei ole võimalik teha igale mõõdule.

Kui hinnapiir paika pandud ning mõõdud võetud, siis tuleb järgmisena otsustada, mis materjalist uksi soovitakse paigaldada. Uste materjal, konstruktsioon ning tootmistehnoloogia on need parameetrid, mis suuresti m ääravad uste hinna, uste kvaliteedi ning ka disainivõimalused. Kaasaegseid uksi on võimalik tellida nii puidust, puitlaastplaadist või MDF materjalist. Ukse välimuse disainimisel võivad firmad kasutada ühest tükist puidumassiivi, laminaatspooni või ka naturaalspooni.

Kõikidel nendel materjalidel on oma plussid ja miinused.

Puidust uksed on kõige kallimad ja massiivsemad, kuid see-eest kõike parema kvaliteediga.  Need uksed on vastupidavad ning on ka korteri üldilme disainimisel suurepärasteks elementideks. Kõrgekvaliteedilised puituksed on reeglina valmistatud sellistest puudest nagu pöök, vahe, saar, tamm, kask. Männist ja teistest okaspuudest valmistatud uste miinuseks on aga see, et pehme puit on reeglina ebastabiilne ning seetõttu võib nende paigaldamine olla keerukam niisketes oludes.

MDF materjal on veidi odavam, kuid samas praktiline ja vastupidav, sest on universaalne ning ei karda vett.  Sellest materjalist uksed võib seetõttu paigaldada mistahes ruumi, kaasaarvatud saunad ja duširuumid või ka jahedates välsitingimustes asuvad sahvrid ja panipaigad. Sellise ukse hind on odavam ning sõltub peamiselt välisviimistluseks kasutuatavatest materjalidest ja tehnoloogiatest.

Kõige odavam materjal, millest uksi valmistada ning mis põhineb puitmaterjalil, on puitlaastplaat. See materjal ei karda niiskust, kuid on siiski raskem ja vähem vastupidav, kui eelnevad materjalid.

Kokkuvõttes peaks uste ostmisel silmas pidama seda,  et kõik uksed saaksid ostetud ühest ja samast materjalist ning sarnase tegumoega. Kindlasti on oluline, et uksefurnituur nagu lingid ja hinged oleksid korralikust materjalist, et uksed hakkaksid hästi liikuma. Viimaseks vaadake, et ostetud uksed oleksid kvaliteetsed ning kriimuvabad ning lakitud pind sile ja tolmvaba, sest defektid lühendavad oluliselt ukse eluiga.

Maasoojuspump on kütteseade, mis ammutab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Suvel koguneb maapinda soojusenergia, mida jahedate ilmade saabudes saab maasoojuspumba abil maja kütmiseks kasutada. Maasoojuspump kasutab soojusallikana pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu.  Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna püsiv (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Soojuspump töötab aga jällegi elektrienergia peal, mis teeb ka sellest küttesüsteemist mõnes mõttes elektrikütte. Positiivne on aga see, et kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Seega on maasoojuspumba abil võimalik küttekulusid vähendada kuni 80%. Kui sinna juurde lisada elektrienergia tasu, siis teeb see ikkagi pikas perspekttivis soodsa küttelahenduse.

Maasoojuspumbasüsteemi paigalduse maksumus sõltub paljudest erinevatest faktoritest. Seepärast on oluline võtta pakkumised mitmetelt firmadelt ning võrrelda hinnapakkumisi. Odav hind ei tohiks kindlasti olla valiku tegemisel põhikriteeriumiks. Odav hind tuleneb reeglina kvaliteedi, säästu või mugavuse arvelt. Kindlasti peab täpselt järele uurima, mis pakutud hinnas sisaldub. Eriti kasulik on võrrelda erinevate firmade poolt pakutavate soojuspumbasüsteemide tasuvusaega, tarbevee tootmise olemasolu ja ventilatsioonilahendust. Esialgu odavamana tunduv pakkumine võib olla lõppkokkuvõttes oluliselt pikema tasuvusajaga, kui veidi kallim lahendus. Otsustamisel tuleb kindlasti võrrelda soojuspumba võimsust, maakollektori pikkust, sooja tarbevee boileri suurust, soojuspumba poolt toodetava soojusenergia hulka ja ekspluatatsioonikulu.

Ka soojuspumba paigaldamisel tuleb jälgida kindlaid ohutus- ja ettevaatusabinõusid, mis tagavad nii pumba kui ka kogu süsteemi ideaalse töökindluse. Soojuspump tuleb asetada ruumis tasasele pinnale, mis kannatab vähemalt 500 kilogrammist raskust. Siseruumi temperatuur peab jääma vahemikku +10 kuni +35 kraadi. Soojuspumpa on soovitatav paigaldada välisseinte või heliisolatsiooniga seinte juurde, et tagada võimalikest väikseim müratase elamises. Ruum, kuhu soojuspump paigaldatakse, peab kindlasti olema äravooluga, et eemale juhtida kondenseerumisel tekkiv veehulk.

Enne soojuspumbs ülesseadmist tuleb kindlasti kontrollida ja jälgida, et kõik toruühendused oleksid kindlalt kinni ja transportimisel ei ole ükski ühendus lahti läinud ega leki. Enne soojuspumba kasutuselevõtmist tuleb kindlasti täita küttesüsteem, boiler ja maakontuur koos soojuspumbaga ning eemaldada nendest õhk. Ühendusjuhtmete paigaldamisel tuleb jälgida, et need oleksid võimalikult lühikesed ning andurijuhtmed, EMS-2siini ühendusjuhtmed jms tuleb paigaldada toitevoolujuhtmetest vähemalt 100 mm kaugusele.

Ka maakollektori paigaldusel tuleb tähele panna mitmeid olulisi detaile. Maakollektori paigaldust mõjutavad pinnase eripärad krundil. Need mõjutavad eeskätt paigaldatava maakollektori pikkust. Mida niiskem on maapind, seda vähem jooksvaid meetreid maakollektorit paigaldama peab. Näiteks kuiva liivapinnase puhul ei tasuks arvestada rohkem kui 10 vatti jooksva meetri kohta. Kui meil on aga tegemist äärmiselt niiske liivapinnasega, võib jooksva meetri pealt kätte saada lausa 20 vatti. Seega vahe võib olla lausa kahekordne. Seepärast on  alati hea konsulteerida ekspertidega enne kui maasoojuspump ning sellega seonduvad tööd ning materjalid tellitud saavad.

Õhksoojuspumba valikul on olulisteks kriteeriumiteks selle hind, energuasäästlikkus ning töökindlus külmade talveilmadega. Turult on võimalik leida nii õhk-õhk tüüpi kui ka õhk-vesi tüüpi soojuspumpasid, mida annab ühendada radiaatorite ja põrandaküttesüsteemidega.

Väga oluline õhksoojuspumpa paigaldades leida välisseadme jaoks koht, kus see kedagi ei sega ja kus seadmest tilkuv sulatusvesi kahju ei tekitaks. Palju probleeme võib tekkida näiteks kortermajades, kuhu tihtilugu paigaldatakse liialt osavad seadmed, mis oma suurema müratasemega häirivad seadme läheduses elavaid naabreid. Sellisel juhul on reeglina abi kallima seadme ostmisest, mille müratase on oluliselt väiksem ning majaelanikke seetõttu ei häiri.

Õhksoojuspumba paigaldamiseks sobib maja välissein, kuid kõige paremaks paigalduskohaks on tegelikult maapind maja kõrval. Sinna paigaldatakse soojuspump spetsiaalse raami sisse. Selline paigaldusviis  ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse edasi kanduda. Vibratsiooni suhtes kõige tundlikumad on puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välisseadme tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid. Kindlasti ei soovitata aga  õhksoojuspumpa paigaldada katusele.

Üheks probleemist õhksoojuspumpade juures võib olla ka välise seadme jäätumine sooja õhu ja niiskuse külmumise tõttu madalate välistemperatuuride korral. Õhksoojuspumpasdis maaletoovad firmad soovitavad jäätumise vältimiseks tõsta toa sisetemperatuur suurte külmade puhul 23-26 kraadini. Õhksoojuspump peab ka suure pakasega normaalselt töötama ning energiat säästma. Toatemperatuuri tõstmine selleks, et ennetada välisosa jäätumist, töötab vastu kogu õhksoojuspumba tehnoloogia eesmärgile – energiasäästu saavutamisele. Mida siis teha? Võib-olla tuleks sellisel juhul kaaluda siiski seadme väljavahetamist, sest uuematel ja kaasaegsetel seadmetel jäätumise probleemi reeglina ei esine.

Soojuspumpa ostes tuleks tähelepanelik olla, et valida õige võimsusega kvaliteetne toode ning paigaldaja, kes oma tööd tunneb ning garanteerib seadme õige paigalduse ning kestvuse.  Kui soovite mudel valikul minna kindla peale välja, siis oleks mõistlik valida firmadest näiteks Fujitsu, Toshiba, Mitsubishi või Panasonicu eliitmudelid.

Korralikus õhusoojuspumbas kasutatakse muudetava pöörlemiskiirusega kompressorit. Tavalises konditsioneeris on võimalik kompressorit kasutada ainult täisvõimsusel. Muudetava kiirusega kompressor, ehk inverterkompressor on oluliselt kallim, kuid annab püsikuludes tunduvalt suurema säästu. Ka inverter on oluline osa õhksoojuspumbast, mille kvaliteet mõjutab seadme hinda. Kõige säästlikum inverter on alalisvoolu inverter, mis juhib kompressori pöördeid kuni 9 erineva parameetri järgi ning  sealjuures arvestabs ee  ka välisõhu temperatuuri muutustega. Lihtsamad seadmed töötavad ainult puldist määratud temperatuuri järgi, mis on loomulikult vähemsäästlikud, sest kui nende temperatuuri manuaalselt ei muudeta, siis võivad nad jällegi töötada üle- või alakoormusega. Parematel seadmetel on kuni 9 andurit, mis juhivad soojapumpamise tööprotsessi, et see oleks säästlik ja paindlik. Lihtsamatel, ehk siis ka odavamatel seadmetel on tavaliselt 3 andurit.

Fujitsu LT seeria õhksoojuspumbad on omasuguste hulgas parimate näitajate ning kõrgeima kvaliteeditasemega ning seetõttu soovitaks kaaluda just selle seeria soojuspumba soetamist. Sellesse seeriasse kuuluvad näiteks Fujitsu LT Nordic õhksoojuspump, mis on vaieldamatult tippklassi tegija ning Fujitsu lipulaev õhksoojuspumpade hulgas. Sellel disainmudelil pole ainult pilkupüüdev välimus, vaid selle näol on tegemist väga kõrge efektiivsusega õhksoojuspumbaga. Seade säilitab nominaalvõimuse isegi -7° C välistemperatuuri juures. Seadmed töötavad hoolimata suurest võimusest väga vaikselt.  Programmeeritav päeva- ja nädalataimer võimaldab seadet kasutada just siis, kui vaja. Seade on tehases katsetatud ja töökindlus tagatud välistemperatuuril kuni -25° C. Fujitsu Nordic soojuspumbad on mõeldud kasutamiseks põhjamaa oludes. Välisseadmesse on sisse ehitatud küttekeha, mis hoiab teda jäisel südatalvel külmumast.

Pole vahet, kas otsustate Fujitsu või mõne teise tuntud firma soojuspumba kasuks. Tähtis on see, et ei hoitaks kokku esialgsetelt investeeringutelt ning soetatakse pigem kallim ja kvaliteetsem seade, kui odavam, mis lõppkokkuvõttes ei taga energiasäästu ega ka mõnusat toatemperatuuri külmadel talveilmadel.

 

Kui soovite energiakuludelt kokku hoida ja oma elektrihind aastateks fikseerida, siis on päikeseenergia õige valik. Lisaks energiasäästule on päikesepaneelide kasutamisega võimalik tõsta ka hoone energiaklassimärgist ja nii ka oma kinnisvara väärtust. Päikesepaneelide kasutusele võtmine on hea investeering kindlustamaks rahalist kokkuhoidu ka aastate pärast!

Päikeseenergiasüsteemi planeerimisel on kõige olulisem leida sobiv paik päikesepaneelide paigaldamiseks. Päikesepaneelid peaksid olema suunatud lõunasse ja neile ei tohiks langeda varjusid, sest see vähendab tootlikkust. Kui sobivat katusepinda ei ole, siis on võimalik päikesepaneelid paigaldada ka maapinnale või hoone fassaadile. Optimaalne nurk päikesepaneelidele on 40°, mis tagab suurima tootlikkuse aastaringselt. Paigaldades päikesepaneelid katusele, tasuks enne üle vaadata katuse seisukord. Kui lähiaastatel on plaanis katuse vahetus, siis on võimalik kasutada hoopis päikesepaneele, mis lisaks energiatootmisele asendavad ka katusekatte materjali. See kaks-ühes toode sobib pea kõikidele katusetüüpidele ja annab hoonele uue särava väljanägemise.

Enne päikesepaneelide paigaldamist tasuks aga mõelda läbi see, kas antud investeering end üldse ära tasub.  On teada, et näiteks Saksamaa keskpaigas on 1kW päikesepaneelide tootlikkus aastas 910 kWh. Eestis päikeseenergiat küll vähem, aga seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Saaremaal toodab näiteks 1kW süsteem võrku 910 kWh ning Lõuna-Eestis kus ilm pilvisem 880 kWh aastas.

On tõsi, et elektrivajadust 100% päikesepaneelidega katta ei saa, kui on mõeldud süsteemi, kus puuduvad akud. Küll aga saab iga inimene eelnevate aastate keskmisi tarbimisandmeid vaadates välja arvutada, milline on kõige optimaalsem lahendus, mis väiksele elamule sobiks. Elamu väiksus siin tegelikult rolli ei mängigi, vaid ikka elektritarve. See tähendab, et väike elekterküttega elamu võib palju rohkem päikesepaneele vajada kui suurem maja, mis ei kasuta elekterkütet. Kuna päikesepaneelid toodavad elektrit päeval, siis esmajoones on alati vaja teada suvist päevast elektritarbimist tunni arvestusega. Samas ei tohi unustada aga tõsiasja, et päikesepaneelid toodavad maksimaalselt suvel, vähem kevadel ning sügisel ja talvel üsna vähe.

Meeles tasub pidada, et ilmad mõjutavad samuti päikeseenergia tootmist. Eelkõige tekitavad kahtlust just Eesti hilissügis ja talv, mis võivad pikka aega olla sombused ja pilvised. Päikselisi päevi on vähem, päike käib väga madalalt, mistõttu kõige pimedamal neljal kuul ehk novembrist kuni märtsini toodavad päikesepaneelid 8–10% oma aastasest toodangust. Samal ajal aga toodavad päikesepaneelid tihti märtsist kuni septembrini isegi rohkem kui Berliinis või isegi Lõuna-Saksamaal Münchenis. Selle põhjuseks on Eesti pikad valged õhtud ja jahedam temperatuur neil kuudel, sest päikesepaneelide tootlikkus langeb temperatuuri tõustes.

Päikesepaneelid on suur investeering. Selle investeeringu tasuvuse osas saab kasutaja aga ise palju ära teha. Tasuvus jõuab kõige kiiremini kätte siis, kui päikesepaneelidest toodetud elektrist kasutatakse võimalikult palju ära oma tarbeks. See tähendab, et kui päike paistab, siis on õige aeg panna tööle pesumasin ning teised elektritarbijad, mida on võimalik niimoodi ajatada. Eramute puhul tasub investeering end reeglina ära umbes  9–10 aastaga, milline see aga täpselt olema saab, ei ole võimalik  öelda, sest kui palju tõusevad elektrihind ja võrgutasud, ei oska keegi täpselt ennustada .